Tallinnast vaid tunnise autosõidu kaugusele jäävast rahvuspargist kolmandiku moodustab meri, kaks kolmandikku rahvuspargi maismaaterritooriumist katab mets. Nii metsad kui ka rannad on inimtegevusest vähe mõjutatud, sest Nõukogude ajal oli tegu suletud piiritsooniga. Militaarrajatiste jälgi leiab sealt seniajani. Lahemaa on Euroopa olulisemaid metsakaitsealasid, kus elab palju loomi. Kõrvemaa sood-metsad lõunas lisavad veelgi eluruumi põtradele, metssigadele, karudele, ilvestele ja rebastele. Oandu ja Altja vahel maalilises orus saab tutvuda kobraste eluga. Lindudest on tavalised händkakk ja musträhn, sügisel kogunevad Sagadi põldudele sookured. Lahutamatud on Lahemaa rannad ja ajaloopärand. Kalurid käisid Soome saartel kala ja hülgeid püüdmas, üle lahe kaubeldi. Kuulsaimad rannakülad on kaptenite küla Käsmu, Altja kaluriküla ning salapiirituse vedajate küla Viinistu. Lahemaal asuvad ka suured mõisakompleksid, mis on renoveeritud ja külastajatele mitmekesiste teenustega avatud. Rahvuspargi looduskeskus ja infopunkt asuvad Palmses, Sagadis saad tutvuda metsamuuseumiga, Oandul osaleda looduskeskuse programmides ja minna loodusradadele. Rannapuhkuseks sobib hästi Võsu. Lahemaa rahvuspark kuulub üle-euroopalisse Natura 2000 võrgustikku Lahemaa linnu- ja loodusalana. Rahvuspargi pindala on 72 500 ha, millest maismaad on 47 410 ha ja merd 25 090 ha. Lahemaa rahvuspark on Eesti vanim rahvuspark, mis asutati 1. juunil 1971. aastal (www.kaitsealad.ee).