VAATAMISVÄÄRSUSED
palmse mõis
Palmse mõisa härrastemaja taga avaneb 1753. aasta jooniste põhjal rajatud regulaarpark. Palmimajas on end lisaks taimedele sisse seadnud eksootilised linnud ja kalad.
Sagadi mõis
Mõisa ajalugu ulatub rohkem kui 500 aastat tagasi. Sagadi mõisakompleksi keskmes paelub pilku mõisa härrastemaja, mis on sisustatud eelkõige 19. sajandi mõisastiilis mööbliga.
Sagadi mõisa dendropark
Mõisasüdame lahutamatuks osaks on park võimsate põlispuudega. Sagadi pargis kasvab jämedaim künnapuu ning tammed, mis oma 33 meetriga on Eesti ühed kõrgemad.
vihula mõis
Esmane kirjalik viide Lahemaa rahvuspargis asuva Vihula mõisa kohta pärineb 1501, kui mõis kuulus Hans von Lodele. Põhjasõja päevil mõis põletati, seejärel said omanikeks Wekebrod.
kolga mõis
1230. aastast kuulus Kolga mõis tsistertslaste ordule. 1581. aastal kinkis Rootsi kuningas Johan III Kolga ja selle ümbruse kuulsale Rootsi väejuhile Pontus de la Gardie’le.
Altja kaluriküla
Altja kaluriküla esineb kirjalikes allikates esmakordselt 1465 a. Täna on Altjal näha tüüpilisi rannatalusid 19. saj lõpust ja 20. saj algusest. Altja neemel on taastatud võrgukuurid.
käsmu kaptenite küla
Käsmu on tänapäeval populaarne suvituspaik ja ürituste toimumise koht. Siin saab kosutada hinge rannas jalutades, õpperajal matkates, kontserte nautides või vaatamisväärsustega tutvudes.
Esku kabel ja kalmistu
Lahemaa metsade keskel paiknev Esku kabel rajati 1845. a Sagadi mõisnike von Fockide poolt. Kabel oli mõeldud Sagadi mõisnike pere ja mõisa talupoegade matmispaigana.
ilumäe kabel ja kalmistu
Lahemaa rahvuspargis asuv Ilumäe kabel on ehitatud Palmse mõisahärra Carl Magnus von der Pahleni poolt 1814-1843 siin varem asunud puukabeli asemele.
käsmu tuletorn
Käsmu neeme otsas asub Käsmu tuletorn ehk tulepaak, mis ehitati 1892. aastal annetustest. See on üks kahest Eestis säilinud puust tuletornist. Praegu on tuletorn avatud muuseumina.
käsmu kabel ja kalmistu
Käsmu kabel on 1863 külaelanike rahaga ehitatud puitkabel. Kabelis on eesti vanimaid oreleid. Kalmistul on muuhulgas külale kuulsust toonud 25 kapteni hauad.
toolse ordulinnus
Toolse ordulinnus on Eesti põhjaranniku keskaegsetest linnustest üks noorimaid, ühtlasi merepoolseim linnus Eestis. Esialgne majakindlus rajati arvatavasti ordu poolt juba 14. sajandil.
vainupea kabel
Vainupea kabel õnnistati sisse 1893. aasta suvel. Esimene kirjalik teade puust rannakabeli kohta pärineb aga 1741. aastast. Praeguse kabeli ehitamise korraldas Eduard von Dellingshausen.
püha mauritiuse kirik
Haljala Püha Mauritiuse kirik valmis keskaja lõpuks massiivse kindluskirikuna. Kaitseotstarbest annab tunnistust võimas kaheksakorruseline kamina ja laskepiludega läänetorn.
rakvere linnus
Linnusesse tulles sattud 16. sajandi linnuse eluolu kujutavasse teemaparki, kus saad kehastuda ümber rüütliks ja sõjameheks, lahutada meelt ning õppida kesk- ja varauusaegsete inimeste elu kohta.
Eesti 
English (UK)