LOODUSPÄRLID

VÕSU SUPELRAND

Võsul asub siinsete puhkajate üks lemmikuid liivarandu. Rannas on vetelpääste, riietuskabiinid ja WC. Aktiivsed puhkajad saavad mängida rannavollet, lapsed kiikuda ja mänguväljakul mängida.

vainupea rand

Vainupea rand on korrastatud ja varustatud riietuskabiinidega. Rannas on  pingid, laudtee, prügikastid ning kuivkäimlad. Umbes 100 aastat tagasi oli Vainupea juba päris aktiivne suvituskoht.

karepa rand

Karepa rannas on meri suhteliselt madal ja rand liivane, kuid leidub ka väiksemaid rahne. Suuremalt jaolt sirget liivast rannajoont liigendavad kolm väikest neeme.

võsu ojakivi

Ojakivi, mis on tuntud ka kui Sagadi kivi või ka Võsu rändrahn, on looduskiatse all olev rabakivist hiidrahn. Ojakivi asub Võsult umbes 2 km kirdes, oja ääres, keset metsa.

käsmu kivikülv

Käsmu kaptenite küla lõpus metsas paikneb Eesti suurim kivikülv. See on paik, kuhu on kokku kuhjunud suur hulk massiivseid rändrahne. Suurim kivi on 4,8 m kõrge Matsikivi ehk Eremiit.

palmse kloostrikivid

Kloostrikivid leiate Palmse mõisa müüri tagant parkmetsast. Siin on 14 rohkem kui 10-meetrise ümbermõõduga ja hulk väiksemaid rabakivirahne. Nime on nad saanud siin asunud kloostri järgi.

Palmse huntkivi

Palmse huntkivi on lamavat hunti meenutav migmatiitgraniitrahn. Legendi kohaselt on see hundiks moondatud mõrsja, keda taheti vägisi mehele panna ja kes palunud, et teda pigem hundiks moondataks. 

tammispea kivi

Tammispea kivi on rändrahn Tammispea külas. Rabakivist rändrahn on lagunenud mitmeks osaks. Suurima rahnu kõrgus on 7,7 m. Tegemist on Mandri-Eesti kõrgeima rändrahnuga.

viru raba

ilumäe hiieniinepuu

Ilumäe külas asuv Ilumäe Hiieniinepuu on suur ohvripärn, mis on üks väheseid säilinud hiiepuid Lahemaa rahvuspargis.  Kohalike mälestuste järgi käidi veel 20. sajandi algul puule kingitusi toomas.

nõmmeveski juga

Võsu-Nõmmeveski matkarada algab Võsu telkimisalalt ja suundub Nõmmeveskile, kus asuvad Lahemaa uhkeimaid joad. Nõmmeveski juga on küll madal, aga kannab auga välja võrdluse suuremate Eesti jugadega.

vasaristi joastik

Joastiku moodustavad kolm astangut, koos kümnekonna madalama astanguga langeb vesi 10 meetriga umbes 4 m. Joastiku taganemisest on maha jäänud enam kui 10 m sügavune kanjoniorg. 

oandu koprarada

vihasoo rannaniit

Vihasoo linnuvaatlustorn asub Lahemaa rahvuspargi kõige linnurikkamas kohas Vihasoo rannaniidul, kust avaneb vaade Eru lahe loosaartele, mis on 26 linnuliigi pesitsusala ning rändlindude peatuskoht. 

purekkari neem

1,5 km pikkune kivine ja rändrahnurohke neem asub Pärispea poolsaarel. Neem lõpeb saarega, kuhu pääseb vaid siis, kui vesi on madal. Neeme lähedal asuvad endised sõjaväerajatised ning RMK telkimisala.