Käsmu hobuserauakujuline laht, valge liiv, Kuradi saar horisondil ja eriline rannamaastik kõverike mändidega on kordumatu. Võsu rand on populaarseim supelrand Lahemaa rahvuspargis. Lisaks imelisele loodusele pakub Võsu ja selle lähiümbrus puhkajatele mitmekülgset aktiivset tegevust nii mere peal kui mere ääres. Jaluta või sõida jalgrattaga Võsu – Käsmu valgustatud kergliiklusteel, matka metsateedel, mängi rannavollet ja tennist või lohesurfa Käsmu lahes. 
Lahemaa rahvuspargis on umbes 120 km ulatuses õppe- ja matkaradu, mis tutvustavad piirkonna loodus- ja kultuuripärandit. Mitmed Lahemaa rajad on terve Eestit läbiva Oandu-Aegviidu-Ikla matkatee osad. Matkaradadele on loodud lõkke- ja telkimiskohad ning ehitatud vaatetornid lindude ja looduse vaatlemiseks. Tõelisteks vaatamisväärsusteks on siinsed hiidrahnud. Võsu lähedal asuv looduskaitse alla olev rabakivi Ojakivi on suuruselt 14. hiidrahn Eestis. Võsu lähedal Tammispeal asub aga Mandri – Eesti kõrgeim hiidrahn Tammispea kivi, mille kõrguseks on 7,7 meetrit. Lahemaa ääres asuva Viru raba 3,5 kilomeetri pikkune rada kulgeb läbi raba- ja metsamaastiku. Vaatetornini viiv laudtee annab võimaluse tutvuda rabataimestiku, vallseljakute, nõmmemetsa ja endiste liivaluidetega kahjustamata seejuures taimestikku ja pinnast. Laudteel on võimalik liikuda nii ratastooli kui lapsevankriga, jalgrattaga sõita ei ole siiski lubatud. Mööda Lahemaa teid matkades tasub kindlasti külastada omanäolisi, Lahemaa kultuuripärandit kandvaid endisi kalurikülasid. Kui näiteks Altja, Vainupea ja Vihasoo on vaiksed, omasoodu kulgevad rannakülad, siis Käsmust ja Vergist on kujunenud populaarsed suvituskohad, kus suvitusperioodil toimuvad erinevad kultuuriüritused. Tuntuim on augustikuine Viru Folk Käsmus.